Stenbockis loobitakse üksteisele liiva silma

„Miks nad iga päev seda pressikonverentsi teevad, nad ei räägi ju mitte midagi asjalikku?“ küsiti mult pärast järjekordset õhtut, kui koalitsioonikõnelusi pidavad neli erakonda olid oma arutluste edusammudest teada andmiseks ajakirjanikud kokku kutsunud. Edusammudest, mida ei olnud ega tulnudki.

Kõnelustel ei suudetud 11 päevaga jõuda sõlmküsimuste lahendamiseni, küll aga jõudis selle ajaga erakondade vahel käärima hakata. Neljapealise võimuliidu sünnis kaheldi juba enne kõneluste algust. Nüüd, kus vastastikku saadetakse kirju, mis rõõmuga ka tervele Eestile lugemiseks antakse, on selge, et erakondade vahelised hõõrdumised enam paremaks kuidagi minna ei saa. Kuidas saakski, kui üks kipub avalikult õpetama, teine aga meelde tuletama, et nemad on ülemused.

SDE esimehel Sven Mikseril on õigus – erakondade vahel puudub usaldus ja erimeelsusi on palju. Keegi ei eeldagi, et valitsusliidu loomine peaks kergesti ja kiiresti käima. Paraku tundub, et senimaani peetud mitmetunnised ja igapäevased arutelud erakondade vahel on olnud vaid maakuulamine. Ajakirjanike kokkukutsumine pressikonverentsidele, kus pea iga küsimuse peale kostusid vastused „vara veel öelda“ ja „pole veel kokkuleppeni jõudnud“, on omakorda olnud igaõhtune etendus näitamaks, et veel pole tülli mindud.

Kui ühel teisel õhtul Stenbocki majast lahkusin, ütles taksojuht: „Ei usu mina, et nad sõbraks jäävad. Reformierakond kutsus kolm kaaslast liivakasti mängima, aga nüüd loobivad seal üksteisele mõnuga liiva silma.“